• Majutus
    • Telkimisplats
  • Saunad
  • Võimalused
    • Lastega perele
    • Suve/talvepäevad
    • Aktiivne puhkus
    • Veesõltlastele
    • Matkajale
    • Korilasele
    • Kalastajale
    • Toitlustamine
  • Hinnakiri
  • Pildid
  • Kontakt
  • Tuur
    • Saesaare paisjärv
    • Taevaskoja
    • Valgesoo matkarada
    • Tiku talu
  • Eesti
  • English
Tiku logo Puhka Eestis mõnuga!
  • Majutus
    • Telkimisplats
  • Saunad
  • Võimalused
    • Lastega perele
    • Suve/talvepäevad
    • Aktiivne puhkus
    • Veesõltlastele
    • Matkajale
    • Korilasele
    • Kalastajale
    • Toitlustamine
  • Hinnakiri
  • Pildid
  • Kontakt
  • Tuur
    • Saesaare paisjärv
    • Taevaskoja
    • Valgesoo matkarada
    • Tiku talu
Menu

Saunad

Saunakultuuri juured ulatuvad ajas kuni 10 000 aastat tagasi…

Loe sauna ajaloost

Esimesed saunad olid maasse kaevatud või looduslikud augud, mis kaeti loomanahkadega. Võrreldavad tänapäeval kasutatavate telksaunadega. Palkidest ehitatud suitsusaunasid hakati ehitama Vanemal  rauaajal (1-5 saj.) ja on väheste muutustega kasutusel tänapäevani. Saun oli laialt levinud kuni keskajani, mil Euroopas saunakultuur vaikselt hääbus, kuna sauna peeti mitme haiguse levimise põhjustajaks ja seostati joomise, ning prassimisega. Haiguste seostamine saunaga tulenes selle valest kasutamisest – toona kasutati sauna ka aadri või verelaskmiseks ja ei puhastatud piisavalt. Teiseks põhjuseks, miks Euroopast saunad peaaegu, et kadusid peetakse ka puidu puudust. Soomes ja Eestis negatiivset kuvandit saunal ei tekkinud, pigem vastupidi. Saun on meile olnud pigem püha paik. Hilisem tehnoloogia areng ja erinevad pesemisvõimalused suretasid sauna Euroopas lõplikult.

Tänaseks on saun jälle Euroopas oma kohta leidmas. Suur teene selles on olnud Teisest Maailmasõjast naasnud sõduritel, kes hea kogemuse kaasa viisid.

Suitsusaun

Rohkem kui sajandivanune (ehitusaasta 1905) ja kunagi ajahambast puretud suitsusaun on tänaseks saavutanud oma vana hiilguse.

Sauna leiliruum on  mahukas, lavale mahub kuni 10 inimest.  Leilikuumust aitab suvisel ajal leevendada jõeveega välidušš .  Suitsusauna  ees olev väliterrass pakub võimalust lõõgastuda ja nautida Ahja jõe ürgoru kaunist loodust.  Kes varem pole suitsusaunas käinud, kel meelest läinud või lihtsalt huvi, siis lugege ka suitsusauna kommetest .Kui sellest veel ei piisa, siis rohkem ja täpsemalt saate lugeda savusann.ee lehelt (kasuks tuleb Võro keele oskus).

Tiku Puhkemajade suitsusauna kütmine  maksab 110 eurot ja kasutada saab sauna niikaua, kui leili jätkub. Kauaks leili jätkub sõltub aga paljuski sauna kasutajast.

Rätiku rent 2 eurot

Suitsusaun (Hans Markus Antson Photography) Suitsusaun (Hans Markus Antson Photography) Suitsusaun Suitsusauna-välidušš Suitsusaun

Parvsaun

Saun veekogu kaldal on hea, saun vee peal on veel parem!

Alates 2017 aasta suvest pakume  parvsauna rentimise võimalust. Parvsaun on mõeldud ca 10. saunalisele. Parvel on wc, riietusruum, leiliruum ca 5 inimesele ja avar päikesetekk 2 korrusel. Päikesetekil on lauad, toolid ja gaasigrill. Hea võimalus ühendada saun ja õhtusöök keset imelist Taevaskoja loodust. Parim võimalus hoolimata ilmast ujumas käia.

Parvsauna kasutamiseks on 2 võimalust:

  1.  sõit  Ahja jõel ja sauna kasutamine     80 eur/h
  2.  parvasaun on ankurdatud, sauna kasutamine    50 eur/h

Rätiku rent  2 eur/tk

Võimalik kasutada gaasigrilli.

Parvsaun 1 parvsaun parvsaun sadamas DCIM100MEDIADJI_0037.JPG DCIM100MEDIADJI_0038.JPG parvsaun ahjal Parvsaun gaasigrill

Kümblustünn

Kümblustünni täitmine jõeveega (meeldiv kosutus pärast kuuma leili)  20 eurot.

Köetud veega kümblustünni kasutamine 80 eurot.

loe ka ajaloo kohta ..

Kümblustünni ajalugu ulatub väidetavalt 2500 aasta taha, mil kreeklased vulkaani kraatrites kuuma vanni nautisid. Hiljem hakati vulkaani kraatri taolisi  vanne ise tegema ja kuumade kivide abil vett soojendama.

Ka vanas Roomas oli soojas vannis e. kümblustünnis käimine populaarne. Isegi sedavõrd, et leegionärid, kes võõraid maid käisid vallutamas ei maldanud koju jõudmist ära oodata ja ehitasid ise kümblustünne. Nii olla see tava levinud ka Kesk-Euroopasse.

Mõningate arvates sai tünnis kümblemine aga alguse Jaapanist, kus kohalikud tahtsid ahvide eeskujul samuti soojas vees sulistada. Vulkaaniliselt aktiivses piirkonnas, nagu Jaapan seda on, pakub loodus selleks hulgaliselt võimalusi.

Esimese Spaa kompleksi rajamise au kuulub jaapanlastele, teadaolevalt avati see juba aastal 705. Pakuti majutust, kümblustünni ja toitlustamist. Juba tollajal ei olnud kümblustünn pesemise vaid pigem lõõgastumise kohaks. Jaapanlased hakkasid tõenäoliselt esimestena valmistama puidust vanne (ofuro), mida võib lugeda kaasaegse vanni ja kümblustünni otseseks eellaseks.

Ilmakuulsaks tegid kümblustünni aga hoopis itaallased, vennad Jacuzzid, kes 1915 aastal alustasid puidust propellerite tootmisega. Hiljem valmistasid nad ka paar puidust lennukit, kuid klientidelt saadud, mitte eriti positiivse tagasiside tõttu (peale ühe lennuki alla kukkumist tapeti lennuki piloot ja 2 ettevõtte töötajat) lõpetati nende tootmine. Itaallastele omase rahutuse tõttu ei suutnud ellu jäänud 6 venda käed rüpes istuda ja asusid maisemate asjade kallale. Põllumajanduses kasutatavate pumpade tootmisest jõudsid vennad tänu õnnelikele ja mitte nii õnnelikele juhustele lõpuks mullivannide tootmiseni.

Tänasel päeval tegeleb ettevõtte lisaks tünnidele ka vannitoa sisustuse, basseinide ja muu taolisega. Ettevõttes on,  perekond Jacuzzidele lisaks veel ca 5000 töötajat ja käive ligi 2 miljardit dollarit.

IMG_20180514_111542 IMG_20190222_121000

Soome saun

Saunamaja puhkeruumis on kööginurk, diivan ja laud toolidega kuni 10le inimesele. Saunamajal on avar väliterrass.

Sauna rent

Esimene tund 60 eurot, iga järgnev tund 15 eurot, rätiku rent 2 eurot

Infrapunasaun

1 inimene, 30min 5.-eur

majutus aidas Puhkemaja Ait Puhkemaja Ait Puhkemaja Ait Puhkemaja Ait
  •  

  •  

  •  

  •  

  •